neljapäev, 20. november 2014

Tomatihautis läätsedega

Käisin ühel toredal Biomarketi korraldatud kaunviljade teemalisel toidukoolitusel, mille juhendajaks oli Kaie Mei. Kuna koolituse korraldajaks oli Biomarket, siis kogu tooraine, mida toidu valmistamiseks kasutasime, oli mahe. See läheb kokku minu mõtteviisi ja valikutega. Lisaks ühisele toidutegemisele jagati koolitusel ka teoreetilisi teadmisi. Kaunviljadest lähenesime eriti süstemaatiliselt läätsedele, maitstes ja õppides valmistama erinevaid läätsesorte. Üks läätseretsept mulle sealt meeldima hakkas ning seda jõudsin juba kodus valmistada ja jagan nüüd teistelegi. 

Mina kasutan kaunvilju toidus üsna sageli, eriti talvisel aja. Mungubade idandamine on talvisel ajal selline millegi ise “kasvatamise” ja värskuse otsimise pidev vajadus. Põldoad maitsevad mulle ka; täiesti retseptitud – lihtsalt soolaga keedetuna. Kui kuivatatud ube peab eelnevalt pikalt (vähemalt 8 h) leotama, siis läätsed leotamist ei vaja ning on söömisvalmis hiljemalt poole tunni pärast (aeg, mis kulub keetmisele). Erinevat värvi läätsed annavad lugematult kasutusvõimalusi. Mina olen katsetanud toite enamasti punaste ja mustade Belguga läätsedega. Läätsed maitsevad mulle enim al dente olekus (ma ei tea, kas läätsede keetmisel kasutatakse üldse sellist terminit). Keedan neid sageli vähem, kui pakendil toodud aeg. Eriti just punaseid läätsi – minu arvates piisab juba 5-7 minutist. See muidugi oleleb toidust (nt Dal valmistatakse just purukskeenud läätsedest).

Läätsed on kindlasti tervislik tooraine toidu valmistamiseks – need sisaldavad kiudaineid ning on seega kasulikud seedimisele. Lisaks on läätsedes mitmeid vitamiine (enamasti B-grupp) ja mineraale (kaalium, fosfor, kaltsium). Läätsed on valgurikkad, samas aga on neis vähe rasvu ja süsivesikuid. Kes toitumisele teaduslikust küljest läheneb, saab juba aru, et seega on läätsed väärtuslik toiduaine dieedi korral ning liha mittetarbimise korral.



Tomatihautis:
2 mugulsibulat
3-4 küüslauguküünt
4-5 cm jupp ingverijuurt
1 värske tšilli või u 1 tl tšillihelbeid
õli praadimiseks
1 tl vürtsköömneid
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
ca 1 kg värskeid tomateid (võib asendada kas osaliselt või täielikult purustatud konservtomatitega)
peotäis värsket koriandrit

Serveerimiseks läätsesid. Sobivad erinevad läätsed, vali neist ühed või ka soovi korral mitu erinevat (keeda eraldi):
Rohelised läätsed – keeta ca 18-20 min
Le Puy läätsed – keeta ca 18-20 min
Beluga läätsed (musta värvi) – keeta ca 15 min
Punased läätsed – keeta ca 5-7 min

Soovi korral serveeri juurde veel keedetud riisi ja/või liha.

Pese esmalt läätsed hoolikalt jooksva külma vee alla puhtaks kuni need enam ei aja vahtu välja. Keeda läätsed vastavalt eelpool toodud minutitele. Kuna läätsed annavad keeduveele ja üksteisele värvi, keeda erinevat värvi läätsed eraldi vees. Nt mustad Beluga läätsed värvivad kõik teised toorained tumedaks. Minule maitsesid selle toiduga enim Le Puy ja Beluga läätsed. Le Puy (kirjanduses ka Du Puy) läätsed on samuti rohelised läätsed, kuid need kasvavad vaid kindlas piirkonnas Prantsusmaal ning selle nimega tohib müüa vaid neid kindlaid rohelisi läätsesid. Olen proovinud ka Rimis müüdavaid rohelisi mahemärgiga läätsesid, need polnud nii head kui Le Puy läätsed.

Hautise jaoks tükelda sibul ribadeks ja viiluta küüslauk. Haki tšilli ja ingver peenelt (võid ingveri ka riivida).

Kuumuta (vokk)pann tuliseks, kalla pannile õli ning hakitud sibularibad ning pruunista need kergelt. Seejärel lisa küüslauk, ingver, tšilli ja vürtsköömned. Lisa pannile hakitud tomatid ja/või tomatikonserv. Hauta ca 10 minutit. Tomatikonserv annab hautisele rohkem mahlasust. Vahetult enne serveerimist puista hautisesse värsket koriandrit

Serveerides tõsta tomatihautise peale läätsed (võib need ka sisse segada). Seda toitu võib täiesti sellisel kujul süüa, aga kui on soov midagi kõrvale veel võtta, siis sobib ka riis ja/või liha.

Koolitusele osalema kutsus Biomarket. Biomarketi edasiste (Kalamajas toimuvate) toidukoolitustega saab tutvuda siin.


teisipäev, 4. november 2014

Kondenspiimavahvlid

Kihilised kondenspiimavahvlid on minu lapsepõlvemagustoit. Ja nagu ikka, tahavad vanemad nostalgilisi positiivseid mälestusi ka enda lastele edasi anda. Nende valmistamine on nii lihtne, et seda ei saa isegi retseptiks nimetada, pigem meeldetuletuseks neile, keda see magustoit samuti kõnetab. Vahvlikihtide vahele kondenspiima määrimisega saab hakkama iga laps ning lapsed on just need, kellele see maiustus kõige rohkem maitseb. Korduvalt järgi proovitud.

Ma ei mäleta, kas siis, kui ma väike olin, oli keedetud kondenspiima ka poest saada (minu arust keedeti see koos purgiga kodus karamelliseks massiks), aga praegu saab poest väikestes topsides keedetud kondenspiima osta. Hoiab kokku palju aega ja elektrit. Vahvliplaate müüakse leiva-saia osakonnas pea igas suuremas poeketis.



Vaja läheb:
100 g vahvliplaate
2 topsi keedetud kondenspiima (2x190g)


Määri kondenspiim ühele vahvlikihile, tõsta peale teine vahvlikiht ning määri ka sellele kondenspiim jne. Optimaalne kõrgus, mida hammustama ulatub, on 5-6 kihti vahvleid. Tõsta vahvlid külmkappi vähemalt tunniks, kuni kondenspiim imendub vahvlite vahele.